HEV koordinaator on Helje Kala
Vastuvõtuaeg E 11.05-16.00
Kontakt: helje.kala@aasmaekool.ee
Hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste toetamine Ääsmäe Põhikoolis
Õpilast toetatakse arvestades tema andekust, õpiraskust, terviseseisundit, puuet, käitumis- ja tundeeluhäiret, pikemaajalist õppest eemalviibimist või kooli õppekeele ebapiisavat valdamist.
Tugisüsteem tagab võimalikult varajase kitsaskohtade märkamise nii õppeprotsessis kui käitumises ja suhtlemises, püüab ennetada probleemide tekkimist ning juba tekkinud raskuste korral üritab õpilasele pakkuda sobivat toetust.
KOOLIS TÖÖTAVAD TUGISPETSIALISTID
HEV KOORDINAATOR
HEV koordinaator toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajatele, vanematele ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks tööks koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes koostööd teiste õpetajate ja tugispetsialistidega.
PSÜHHOLOOG
Psühholoog nõustab ja abistab klassijuhatajaid õpilase HEV küsimustes ja õpilase individuaalsuse väljaselgitamisel. Vastavalt vajadusele osaleb psühholoog HEV-alastes vestlusringides ja nõustab lapsevanemaid kooliküpsuse ning HEV küsimustes. Vajadusel esindab psühholoog HEV õpilasi väljaspool kooli. Psühholoog vastutab HEV õpilasi puudutavate konsultatiivsete otsuste säilitamise ja juhtkonnale tugisüsteemide määramiseks vajaliku teabe edastamise eest.
LOGOPEED
Logopeed tegeleb õpilaste kõne- ja keeleprobleemide väljaselgitamise, kõneravi planeerimise ja läbiviimisega. Õpilased, kellel on kirjutamis- ja lugemisraskused, kõne arenguline mahajäämus, häälduspuuded või mõni muu kõnehäire, saavad abi ning toetust omandamaks vajalikus mahus õppekava. Et paremini toetada kõneprobleemidega lapsi, teeb logopeed koostööd õpetajate, kooli juhtkonna, lapsevanemate ja teiste erialaspetsialistidega.
SOTSIAALPEDAGOOG
1) Õppekasvatustöö toetamine. Koolikohustust eiravate õpilaste toetamine ja sobilike lahenduste leidmine. Koolikohustuste mittetäitmise ennetamine. Õpilaste sotsiaalsete- ja toimetulekuprobleemide ennetamine ning leevendamine. Konfliktide lahendamine õpilaste ja õpetajate vahel. Konfliktide lahendamine õpilaste vahel, kiusamise ja tõrjutuse vähendamine.
2) Nõustamise võimaldamine lastele ja noortele, õpetajatele ja vanematele kindlaks määratud ajal.
3) Laste turvalisuse tagamine, nii koolis kui väljasõitudel.
4) Õpilastele sotsiaalsete oskuste õpetamine ning arendamine.
ÕPETAJA ABI
Õpetaja abi abistab õpilasi, kes vajavad suunamist ainetunnis või koolipäeva vältel. Õpetaja abi töötab koostöös õpetajaga ja vajadusel tugisüsteemi spetsialistide juhendamisel.
KOOLIÕDE
Kooliõde annab lapsele esmaabi olenevalt olukordadest. Samuti osaleb kooliõde inimeseõpetuse tundides õpetajana, kui teemadeks on esmaabi, seksuaalkasvatus, toitumine jt. Kooliõde viib läbi riiklikke vaktsineerimsi, mis eeldab vanemate nõusolekut ning infot, et kooliõde on vastavaid toiminguid koolis teostamas. Iga immuniseerimise kohta teavitab kooliõde kindlasti kirjalikult vanemaid lapse kaudu. Kooliõde nõustab õpetajaid ja tugisüsteemi liikmeid õpilaste terviseprobleemide küsimustes. Vajadusel osaleb kooliõde tugisüsteemi koosolekutel.
ÕPILASI TOETAV TEGEVUS KOOLIS
TÖÖ ENNE KOOLI
Koostöös Ääsmäe Lasteaiaga nõustab logopeed õppeaastale eelneval aastal vajadusel Ääsmäe Lasteaia koolieelse rühma 1. klassi tulevate laste vanemaid ning soovi korral ka lasteaias mitte käivaid 1. klassi tulevate laste vanemaid.
Õppeaasta II poolaastast alustab tööd eelkool sügisel 1. klassi astuvatele lastele. Erinevate tegevuste kaudu tutvub õpetaja oma tulevase klassiga ja lapsed oma esimese õpetajaga. Mais toimub eelkooli lastevanemate infopäev, kus tutvustatakse kooli õppe- ja kasvatuse põhimõtteid ja korraldust.
ESMANE MÄRKAMINE KOOLIS
Kõigi lasteaia poolt väljastatud kooli astuvate 1. klassi õpilaste koolivalmiduse kaartidega tutvuvad klassijuhataja ja tugispetsialistid. Õpilase erivajadust märkab esmalt õpetaja. Koostöös koduga selgitab ta välja õpilasega seotud erivajadused ja erisused. Vajadusel kaasab kooli tugispetsialiste, HEV koordinaatori.
Andeka lapse esmaseks märkajaks koolis on aineõpetaja, klassijuhataja, ringijuht või tugisüsteemi spetsialist. Andeka õpilase arendamiseks ainetunnis antakse talle keerukama raskusega ja loovust nõudvaid tööülesandeid, kaasatakse teiste õpilaste abistamisel jne Õppetundide väliselt on andekatele õpilastele loodud järgmised võimalused: täiendavad individuaalsed konsultatsioonid, kus toimub ettevalmistus olümpiaadideks või võistlusteks, osaleda õpilasesinduse töös, ette valmistada ning korraldada üritusi ja projekte nii koolis kui väljaspool kooli, tegutseda erinevates huviringides. Kui õpilase hariduslik erivajadus tuleneb tema andekusest võib talle vajadusel rakendada individuaalset õppekava.
KONSULTATSIOONID
Abi vajavatele õpilastele võimaldatakse kindlasti osalemine ainekonsultatsioonides ja/või pikapäevarühma töös. Koostöös logopeediga leitakse klassi- ja/või aineõpetajate poolt tööks lapsega sobivaid ning tema individuaalsusest ja erivajadusest lähtuvaid töövõtteid ning -materjale.
ÕPILASE INDIVIDUAALSUSE KAART (ÕIK)
Õpilaste kohta on klassijuhatajal koostöös aineõpetajaga soovitav avada õpilase individuaalsuse kaardi I tasand, mis on ka aluseks arenguvestluste läbiviimisel (vt lisa 1 ÕIK I tasand).
II tasandi täidavad vajadusel valdkonnapõhiselt kooli tugispetsialistid (vt lisa 2 ÕIK II tasand).
Õpilase suunamisel erinevatesse komisjonidesse (nõustamiskomisjon, alaealisteasjadekomisjon jne) või eriarstide juurde võtab vanem koolist kaasa õpilase individuaalsuse kaardi I ja II osa. Dokument väljastatakse vastava õiendi alusel. ÕIK III tasand (vt lisa 3 ÕIK III tasand) täidetakse vastava komisjoni spetsialistide poolt koolile tagasiside saamiseks ja edaspidise abi planeerimiseks õpilasele.
PIKAPÄEVARÜHM
Õpilast saab pikapäevarühma võtta direktori otsusega ja vanema taotluse alusel. (vt lisa 4 taotluse vorm) Pikapäevarühmal on oma päevakava, mille kinnatab direktor. Pikapäevarühmas korraldatava õppekavavälise tegevusena pakutakse õpilasele järelvalvet, individuaalset pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel.
ÕPIABIRÜHMAD
Ääsmäe koolis tegutsevad õpiabirühmad logopeedilist abi vajavatele õpilastele. Rühmade valimi koostab logopeed septembri kolme esimese nädala jooksul kõneuuringu tulemustest lähtuvalt. Lapsevanem allkirjastab nõusoleku tema lapse õpiabirühma suunamise kohta. Õpiabirühma nimekirja kinnitab direktor käskkirjaga.
Tundides korrigeeritakse kõnepuudeid ja arendatakse suulist ning kirjalikku kõnet lähtuvalt kõnepuude mehhanismist ja olemusest. Selleks kasutatakse spetsiifilisi võtteid, mille tulemusena arenevad kõnekomponentidele lisaks ka õpilaste kognitiivsed oskused.
Tunnid toimuvad vastavalt koostatud tunni- ja tööplaanile nii individuaalselt kui rühmas. Tundide pikkus on 20-45 minutit. Tunde viiakse läbi osaliselt ainetunni ajal või õppetööst vabal ajal. Huvitegevus toimub pärast õpiabirühma tunde. Rühmi võib moodustada erinevate klasside lastest täituvusega kuni kuus õpilast.
Logopeedi ettepanekul koostöös klassi- või aineõpetajaga võivad klassi- või aineõpetajad õpilast hinnata teatud ainetes, kus õpilase kõneprobleemid takistavad tal jõudmast positiivselt hinnatud soorituseni, diferentseeritult. Vastava soovituse märgib logopeed õpilase individuaalse kaardile. Õppeaasta jooksul nõustab logopeed abivajavate laste vanemaid.
TUGISPETSIALISTIDE ÜMARLAUD
Üks kord veerandis toimub tugispetsialistide ümarlaud, kuhu vajadusel kaasatakse teisi kooliväliseid spetsialiste. Koosolekul saavad osaleda kõik selleks soovi avaldanud või kutsutud õpetajad. Ümarlauas määratakse ja täpsustatakse õpilasele vajalik tugisüsteem.
INDIVIDUAALNE ÕPPEKAVA
Individuaalse õppekava koostamisel kaasab õpetaja klassijuhataja, lapsevanema, vajadusel tugispetsialistid. Õpilasele individuaalset õppekava rakendades võib kool teha nõustamiskomisjoni soovituseta muudatusi või kohandusi õppeajas, -sisus, -protsessis ja –keskkonnas, millega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga.
IÕK koostatakse kirjalikult samadel põhimõtetel kui õpetaja töökava, lähtudes õpilase individuaalsetest vajadustest. IÕK koostamise kohta tehakse märge õpilase individuaalsuse kaardi I tasandile. Õpilase üleviimine individuaalsele õppekavale vormistatakse käskkirjaga.
Kui õpilane vajab IÕK-d paljudes õppeainetes, on tõenäoliselt tegemist püsiva õpiraskusega. Sellisel juhul tuleb õpilane suunata lisauuringutele ja nõustamiskomisjoni, et talle määrataks sobivaim haridustee jätkamise viis.
KOOSTÖÖ ERIARSTIGA
Koostöö eriarstiga toimub lapsevanema vahendusel. Klassijuhataja, koordinaator või tugispetsialist/-spetsialistid teavitavad lapsevanemat soovitusest pöörduda lapsega eriarsti poole. Lapsevanemal on õigus anda koolile tagasisidet eriarstide uuringute, konsultatsioonide, soovituste kohta ning tuua koolile eriarstide poolt väljastatud tõendeid.
KOOSTÖÖ ÕPINÕUSTAMISKESKUSEGA
Vajadusel toimib koostöö õpinõustamiskeskuse spetsialistidega. Lähtuvalt eesmärkidest suunatakse õpilane koos vanemaga spetsialisti vastuvõtule või tellitakse nõustamisteenus kooli. Nõustamisteenust kasutatakse ka tugisüsteemi spetsialistide ja pedagoogide abistamiseks, keerukamate juhtumite korral.
NÕUSTAMISKOMISJONI SUUNAMINE
Kui kooli poolt rakendatud õpilast toetavad tegevused ei ole andnud tulemusi, soovitatakse lapsevanemal pöörduda nõustamiskomisjoni poole saamaks soovitusi õppe korraldamise kohta õpilase hariduslikest erivajadustest tulenevalt.
Õpilase suunamisel nõustamiskomisjoni esitab lapsevanem nõustamiskomisjonile järgmised dokumendid:
Nõustamiskomisjon võib vajadusel nõuda täiendavaid dokumente ja spetsialistide hinnanguid õpilase arengu täpsustamiseks.
Lapsevanemaga lepitakse kokku nõustamiskomisjoni soovituste täimise võimalused ja tingimused.
KODUÕPE
Koduõpet tervislikel põhjustel rakendatakse õpilasele, kellel on raske funktsioonihäire, haigus või puue või kelle tervislik seisund võib selle põhjustada ning kelle õppetöö läbiviimiseks erivajadustest tulenevalt puuduvad koolis võimalused ja tingimused. Koduõpet tervislikel põhjustel rakendab kool vanema taotlusel ja nõustamiskomisjoni soovitusel. Koduõppena käsitletakse õppetöö korraldamist väljaspool kooli ruume.
KOKKUVÕTETE TEGEMINE ÕPIABI TÕHUSUSEST
Õpiabi meetmete rakendamise perioodi lõpul, kuid mitte harvem kui kord aastas antakse meetme rakendamise tulemuslikkusele hinnang. Seda teevad kõik lapse toetamises osalenud õpetajad ja tugispetsialistid fikseerides hinnangu individuaalse arengu jälgimise kaardil.